Monday, November 12, 2018

Neljas


„POEG!“ teatas ämmaemand võidurõõmsalt, kui laps oli viimaks Ädu-Neenu seest välja purtsatanud. Just nimelt purtsatanud nagu šampusepudeli kork, sest sünnitaja oli pressinud viimse jõuga, et pääseda sest lõhkiprahvatamise tundest. Lapse sugu ei huvitanud teda hetkel mitte üldse, ta küsis kõigepealt: „Kas rebendeid on?“ Kas nüüd ootab teda õmblemine?

„Ikka on!“ vastas ämmaemand rõõmsalt. „Esmasünnituse puhul on see üsna tavaline, aga me õmbleme kõik ilusasti kinni.“

Ädu-Neenu inises vaevu vastuseks. Ega ta täpselt teadnud, mis ees ootab. Äkki taipas noor naine, et sünnitusega ju kõik alles algab. Seni oli ta oodanud, et see tunde ja tunde kestev valu ometi kord mööda saaks. Lõputuna tunduv valu sai mööda, aga elu ootas ees.

Ema muidugi ei rõõmustanud, kui Ädu-Neenu rasedusest kuulis. Ikka abiellumine kõigepealt ja alles siis lapsed, nagu korralikel inimestel kombeks. Emal polnud õrna aimugi, et Ädu-Neenu oli oma peas ammu valmis mõelnud, et abielu pole tema jaoks, et ta valib välja ühe väärtuslike geenidega mehe ja saab vallaslapse. Oma enda lapse, keda ei pea mingi mehega jagama. Kes saab kuuluma vaid talle, armastama vaid teda. Ja tema saab armastama oma last. See tundus Ädu-Neenule ainuõige elumudelina.

Isa ei öelnud midagi. Ta enamasti vaikiski. Mitte, et tal oma arvamust poleks olnud, aga ta ei pidanud vajalikuks sellega alati lehvitada. Vaikimine ei tähendanud veel tuhvli all olemist. Seda polnud Isa kohe kindlasti mitte. Tuhvlialune. Mitte ilmaski.

Lapse võtsid vanavanemad kohe omaks ja Ädu-Neenu kolis nüüd koju elama. Ülikool jäi kus seda ja teist, kuigi lõpetamine polnud enam mägede taga, aga Ädu-Neenul olid nüüd teised prioriteedid. Tal oli poiss kasvatada ja hiljem töö leida. Õnneks lapsehoiumuret polnud. Ädu-Neenu oli tagasi oma lapsepõlve ärklitoas. Nüüd algas siin uus õnnelik lapsepõlv. Tema poja oma.

Poisi nimeks sai MART.

PS. Sõidan täna päälinna, et koffikus ja loomaaias käia ning lastega aega veeta. Tulen tagasi, siis postitan edasi. Seni puhake minust. :) 

1 comment: