Sunday, November 4, 2018

Minu inimesed

Kellest ma alustan? Üllest, sest teda nägime kõige varem. Ilus naine ja lahe inimene. Igatpidi oma. Muudkui helistan talle täna, aga telefon piibitab. Saadan hiljem sõnumi. Tahan teada, kuidas ta eile koju sai.

Jüri, kes kaevandusmuuseumis meile ekskursiooni tegi. Tema jutt oli väga professionaalne. Kartsin seal maa all täiega, eriti selles kitsas pimedas rongis, aga me hoidsime Üllega teineteisest kinni.

Etti, kes õhtu korraldas. Tundsin, kui suur jõud on sotsiaalsel kapitalil - inimestel, kes sind sõbraks peavad ja vastavalt käituvad.

Kaarin ja tema harf ning muusika. Täiega kümnesse.

Ülle ja Rein, kes mu raamatuüritustel alati kohal on. Ja Ene, kes ikkagi tuli, kuigi polnud end osalejaks märkinud. Riina ja Aime. Riina ja Andrus. Tiivi, Kai-Aet ja Jaan. Erika, Eve ja Eduard koos tänusõnade ja kingitustega.

Unustasin kedagi?

Aivar!!!

Andre (kuramus, ma ei oska e peale rõhumärki panna), kes veel õhtul tagasi sõites helistas. Lahkusime, kui ta parajasti Renele intervjuud andis ja hüvastijätt jäi justkui poolikuks.

Tiina, kelle luulekogu täna läbi lugesin ning avastasin, et ta kirjutab keeles, mida ma valdan.

Ja lõpuks meie saarlaste trio, kellega õhtul koos istusime ja väga palju naersime. Gunnar on mul ka juba loetud, Jannelt ootan sõbrakutset (ma ise ei saa saata, sest ei tea ta perekonnanime). No ja Merily! Temast ma parem ei räägi, sest talle ei meeldi. Aga õunamahl on jumalik, Merily! Ja sa ise oled ka justkui mõnelt teiselt paremalt planeedilt.

Vaadake meid täna AK-s. Kas pool seitse või kell üheksa, täpselt ei tea. Ja kui ma kedagi unustasin, siis sellepärast, et olen vähe maganud ja just hakkas pea ilgelt valutama. Võtan tabletti nüüd.

No comments:

Post a Comment