Tuesday, November 20, 2018

Lõpp loole. Ja lähme eluga edasi


MITTE keegi ei saa Ädu-Neenule nõu anda, ta ei vajagi kellegi nõu. Ta peab ise otsusele jõudma, mida Pireti ja lapsega peale hakata. Nüüd selle uue Piretiga, sest see eelmine on läbi mõeldud ja kõrvale pandud. Elu pole neid kahte naist enam rohkem kokku viinud.

Mida rohkem Ädu-Neenu asjast mõtleb, seda rahulikumaks ta jääb ja seda normaalsem ja tavalisem kõik tundub. Seriaalides läheb veel kauem aega, kui selgub, kes on kelle laps või lapsevanem. Olukord on küll natuke seebilik, aga ainult õigepisut.
Õigupoolest on ju tore, et on lapselaps, hakkab Ädu-Neenu tunneli lõpus valgust nägema. Ikkagi oma liha ja veri. Mart elab edasi. Nimigi sama. Ädu-Neenu tahaks juba teada, kas poiss on oma isa moodi. Tahaks juba näha, milline see Piret välja näeb. Kas on ikka ilus? Ja millega ta tegeleb ja kus nad elavad? Sellest ei kirjutanud Piret sõnagi. Õige kah! Küllap nad jõuavad rääkida, kui kohtuvad. Kui oleks olnud minu asemel mingi nõme mutt, kes poleks neid näha tahtnud, siis pole vaja teadagi, on Ädu-Neenu oma mõtetes otsuse teinud.

Täna on juba hilja, aga homme helistan, mõtleb Ädu-Neenu ja poeb rõõmsana ning otsusekindlana voodisse. Uni tuleb kohe. Eriti magus ja mõnus.

Ädu-Neenu ei tea, et ta seni tubli süda seiskub just sellel ööl. Igaveseks. Kas see oligi see oodatud ilus surm? Küllap vist.




No comments:

Post a Comment