Friday, November 9, 2018

Esimene

Oh ma hakkasin midagi jälle kirjutama millaski, aga oidu oli ruttu ära lõpetada, sest see ei viinud kusagile välja. Ärge palju lootke. :)


Ädu-Neenu kuum suvi

Naistekas ehk teisisõnu puhas lora.

Ädu-Neenu on kuuskümmend kolm, pensionil ja õnnelik. Lõpuks ometi. Päris kaua tuli elada, et õnn ära oodata. Tegelikult see polegi ilmselt õnn, vaid vaikne rahuloluseisund, aga teeb õnnelikuks. Seega ikkagi õnn! Hea on olla, hormoonid vaikivad. Tänu jumalale! Enam küll ei viitsiks kuulata, mida hormoonid kõrva sosistavad ja sind tegema sunnivad. Aitab. Nüüd tahaks tõesti vaid rahu ning rõõmu. Eks meeleliste naudingute karikas saa ka kord servini täis. Eriti, kui seda pika elu jooksul rikkalikult seksi ja muu maitsvaga tädetud on. Ädu-Neenu pole neis asjus kokku hoidnud.

Aga praegu on teisiti. Neljast kuradi tööriistast – alkoholist, sigarettidest, narkootikumidest ning vastassoost hoiab Ädu-Neenu nüüd eemale ja püüab saada ka plekkideta inimeseks nagu Margus Prangel. Seda Margus Prangeli juttu luges Ädu-Neenu Eesti Ekspressist. Vahel harva ta ikka ostab mõne ajalehe või loeb neid raamatukogus, aga rohkem loeb raamatuid. Ühes õiges raamatus peab surmast räägitama, muidu on Ädu-Neenul igav ja ta jätab raamatu pooleli.

Ädu-Neenu eesmärk on surra head surma. Ta tahaks oma surma nautida. Umbes nagu magusat uinumist peale väsitavat päeva. Kuidas seda saavutada, pole Ädu-Neenul udust aimugi, aga ta püüdleb selle poole, vaadates, kuhu ja kuidas elu teda juhib. Ja surra ei taha ta mitte praegu, vaid kunagi. Siis, kui aeg käes. Praegu tahab ta veel täiel rinnal elada.

Ädu-Neenu pole mingi vanamutt, vaid täiesti pandav ja prink. Värvib aga oma poisipea kärtspunaseks ja päevitab end suviti tumepruuniks. Siis tõmbab lühikese kleidi selga, astub kontskingad jalga ja lehvib mööda tänavaid, parfüümipilv taga. Ädu-Neenul on tissi ja tussi, aga ilatsevad vanamehed jäävad kõik pika ninaga. Nooremadki mehed maitseks seda kolmandas nooruses naist meelsasti, aga ka need jäävad pika ninaga või õigemini kõva m.....a, sest Ädu-Neenu püüdleb vaimsuse poole. Mitte, et ta käiks mingites naiste väelaagrites või ajaks sõbrannadega vaimset mula suust välja. Sõbrannasid Ädu-Neenul polegi. Ta on pigem erak, aga suure tutvusringkonnaga. Ädu-Neenu püüdleb ihuüksi vaimsuse poole. Oma oskuste ning vahenditega. Nagu oskab. Nagu tunneb. Nagu tahab.

Ädu-Neenu külastab pea igat üritust, mis ta haardeulatusse jääb, aga kui tahtmist pole, istub lihtsalt kodus ega vasta telefonilegi. Pühapäeviti käib Ädu-Neenu kirikus, paar korda kuus ka armulaual ja igal õhtul enne uinumist paneb käed risti ning loeb poolihääli: „Meie ISA...“


No comments:

Post a Comment