Sunday, October 21, 2018

Lihtsalt imeline Kiviõli

Oleneb, mis suhted sul mõne kohaga on. Mul Kiviõliga näiteks puhtmuusikalised. Sealne muusikakool on mu lemmik. Muide, Villu Talsi on sellest imelisest muusikakoolist võrsunud.

Aeg-ajalt külastame kontserte eelmise Eesti aegse koolimaja suurepärase akustikaga saalis. Täna ka, aga oot-oot, enne oli veel positiivne kohvikukogemus. Kohviku nime ei tea, aga eesti tüdruk leti taga oli äärmiselt meeldiv ja Liisbet sai vana kooli hamburgerit, millist viimati sõi lapsena Toila pargis. Laulupeol. Seljanka, mis oli nii paks, et lusikas püsti seisis, maksis vaid 2 eurot.

Ja siis see kontsert, kus esinesid kandleorkester Sotto Voce ja Kõuekeeled. Sotto Voces on mängijaid üle Eesti ja nad pidasid Kiviõlis pillilaagrit kolm päeva, mis lõppes kontserdiga. Kõuekeeled on kohalik kandleansambel.

Kromaatiline kannel on üks võimas pill ja lubab mängida väga mitmekülgset muusikat. Küll Tšaikovskit, Šostakovitšit, Ellerit ja keda iganes. Lahe!

Kõuekeeled on vana tuttav, mul on nende CD, mida Liisbet tahtnuks täna kuulata, aga aparaat ei hakanud mängima, ta on puruvana ja minu arvutusmasinal pole näiteks CD aukugi. Ansambel tegi tõesti nii vokaali kui ka instrumentaaliga tõelist kõuehäält, kui oli selleks õige aeg.

Ja tagasitulles käisime vaatamas uut mälestusmärki Sakal. Äärmiselt meeldiv teostus. Novat, sellisel kohal nutiinimesed lisaksid foto, a mai oska ja ei taha ka. (Mulle väga meeldib oma blogi formaat - liigendatud lühike tekst, sellist viitsin ise ka lugeda.)

Ma teen siia lõppu kopipeisti ausamba kohta, guugeldage siis ise.

Neljapäeval avati  Saka mõisas mälestusmärk Eestist aastatel 1939-1941 ümber asustatud rohkem kui 20 000 baltisakslasele. Saksa keeles Umsiedlungiks nimetatud juurte läbilõikamine on suur ajalooline tragöödia, mille põhjustas Saksamaa ja Nõukogude Liidu mõjusfääride kokkulepe.
“Mõte oli peas juba kolm-neli aastat, kuid konkreetsemalt hakkasime monumenti kavandama koos arhitekt Kalle Rõõmuse ja skulptor Simson von Seakyliga aasta tagasi,” ütles idee autor Tõnis Kaasik.

No comments:

Post a Comment