Wednesday, October 24, 2018

Kingad ja koer

Mul on olnud väga emotsionaalne õhtu, tulime just raamatukogust, kus Vorkuta reisist rääkisime. Inimesed kuulasid nii kannatlikult, küllap oli mul tarvis väga seda kõike välja kõneleda. Hea oli rääkida. Omadele ju.

Ja siis ma avan feissbuki ja näen Marek Sadamit ja... Kuidas ta mulle meeldis! Tema laulud, tema sõnum! Mõned aastad tagasi. Ja mis nüüd on minuga juhtunud? Mis on mu nägemisega juhtunud? Ei suuda muud märgata kui ainult KINGI ja KOERA.

Kahju, et mul nii kitsas vaade on asjadele. Nipp on vist selles, et minu jaoks on need atribuudid liiast. Pole nii palju tarvis. Mulle jätkub vähesest. Piisaks lihtsalt mehest ja tema muusikast, mis kannab sügavat sõnumit.

Minu viga, et muusika ei kostugi enam koera ja kingade tagant mulle kõrvu. Proovisin ühel kontserdil. Mees seisab poolteist tundi laval, läikivad kingad jalas ja koeranäss süles. Ja ma ei kuule enam muusikat, sest ma vahin seda vihase näoga koera... Mis on mu kuulmisega juhtunud?

Tuleb nägemist ja kuulmist lasta kontrollida. Küllap on mind tabanud eakohane kuulmis- ja nägemislangus. :)





No comments:

Post a Comment