Monday, August 20, 2018

Pidupäev

Mu pidupäev algas telefonikõnega Laivilt, kes õnnitles mind iseseisvuse puhul ja ütles, et tal on nüüd kõik mu luulekogud. Imeilus päeva algus! :)

Läksin katusele ja heiskasin lipu. Esimese korruse katusele saab kenasti selle tarbeks loodud katuseuksest. Plekk-katus oli kastest veel jahe ning niiske. Upitasin lipuvarre hoidjasse, pühkisin tallad kaseseemnetest puhtaks ning pugesin voodisse tagasi, et sealt varsti taas väljuda. Selleks, et moosisaia ja piimaga teega jälle teki alla pugeda, silmgi veel looja lasta.

Ja siis me läksime kirikusse. Majal lehvis lipp, teeviida küljes lehvis lipuke ja autol kaks. Tunne oli pidulik ja kirik rahvast täis. Kõned, tänamised ja õed Ilvesed. Õdede esinemise ajal mõtlesin ja vaatasin.

Vaatasin mulle tundmatut paari minu ees. Vast viiekümnesed. Naine juba paksuke, isegi see väike rasvapadi turja ülaosas, aga näost ikka ilus plika. Tema hallipäisel ja muusikast vaimustuval mehel olid silmade kohal kaardus poisikeseripsmed. Teate küll neid poiste ilusaid ripsmeid, mis meid noorena imestama panid ning küsima sundisid: "Miks selliseid poistele raisata?"

Õed on kõik imeilusad, aga ei eputa. Noh, mulle muidugi ei meeldi nende kniksutamine, aga see käib kaharate kleidikeste ja immitsa juurde. Lõpus ikka kummardasid. Ja me saime kaasa üürata: "Eestlane olen ja eestlaseks jään..."

Kohe tõmbasin paralleeli ühe eesti laulva poetessiga, kes peab end ilmselt maailma kauneimaks naiseks ja eputab nii, et vähe pole. Võeh! Rõve, kui inimesed eputavad.

Mina täna rohkem ei jõuagi. Olen emotsionaalselt laetud. Noh roosiaeda ikka vaatan.

Muide, õed mängisid Ukuaru valssi ka!!!


2 comments:

  1. Meenub ainult üks Eesti poetess, kes laulab ja on ilus - Kristiina Ehin. Aga et tema eputaks, selle peale ma pole tulnud.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Oh, üks tuli veel meelde, Siiri Sisask, aga tema on ka üleni sümpaatne.

      Delete