Friday, August 24, 2018

Mis kuradi sügisstress???

Lugesin feissbukist selleteemalist postitust ja kohe tõmban sae käima. Sügis, mu lemmik! Kõik, mis toimub looduses, on lihtsalt super minu jaoks (nagu igal aastaajal) ja ainus stresssiallikas - KOOL - on ka mu elust jäädavalt kadunud. Vat kooli- js tööstressi ma mõistan küll, aga mitte loodusestressi.

Ok. Ok. Saan aru, et mõnele sügis ei sobi, aga kutsuda JOOKSMA, et sügistressi vähendada??? Jeerum, kuidas ma sporti eitan. Ei vihka, sest vihkamine on destruktiivne tunne ja ma ei taha ennast sellega hävitada. Aga no ignoreerin täiega. Eriti kurb on tõdeda, et mõni inimene teeb mõlemat - spordib ja kirjutab luuletusi!!!

No kuda nii võib??? Ärge tehke seda mulle, palun! Ei spordile!

Tsiteerides oma isa: "Tehke sporti, aga võtke kirves või labid kätte!" Lisan omalt poolt veel vikati kui ühe võimaliku variandi. Või siis kõndimise. Aga mitte kepikõnd! OO, EI!! Hoidkem kepp ja kõnd kindlalt lahus.

Kõndimine asja pärast. Et käid jalgsi tiiru linna ja tagasi. Mul tähenab see miinimum poolteist tundi kiiret kõndi.

Üldiselt, kui mu jutus on vead ja puudub uba, siis tuleneb see Pireti toodud veinist. Ja üldse on mul juba suu punaseks värvitud ja ootan, mil mind restorani viiakse.

Näeme, kui kainenen taas.

No comments:

Post a Comment