Sunday, August 19, 2018

Morin khuur

Kes teavad, need teavad. Kes ei tea, see ka ei mõista. Ei saagi mõista, kui kogemus puudub.

Ei taha voodist välja tulla ega midagi teha. Laman ja söön Kadrioru kommikarpi tühjaks. See on päris suur. Kahjuks. Kusagil sügaval on soov end liigutada, aga see ei pääse välja. Soov on sale olla, aga Kadriorg selleks kaasa ei aita. Ilm jälle ei soosi välikontserdile minemist, aga muidu meeldib selline hall ja niiske. See on õigustus voodis olemiseks. Kuigi mitte eriti vettpidav õigustus.

VIHMANE ILM POLE VETTPIDAV ÕIGUSTUS!!! :) :) :)

Aga homme (kui Armas Jumal annab) näen ja kuulen elusast peast õdesid Ilveseid. Seda olen juba ammu tahtnud.

Eile õhtul pärast väga head kontserti oli meil veel Oblivioni õhtu, kus vaatasime/kuulasime parimaid esitusi erinevatel pillidel ning avastasime enda jaoks hobusepealise kahekeelse mongoolia rahvuspilli morin khuuri, mille orkester kõlas väga kaunilt ning klassikaliselt.

Hoopis erinevalt kui rahvamuusikat mängides. Teisiti kui kaamelitele mängimise puhul, kuigi sel pillil mängimine on oluline kaameli poegimise puhul. Ja kaamelid on olulised inimese ellujäämiseks sel maal.

Ütleb ju ka mongolite vanasõna: "Inimest on kerge teha, aga katsu sa hobust teha!" Või umbes nii. Põhimõtteliselt. Hobused on ka olulised. Vägagi.

No comments:

Post a Comment