Thursday, July 26, 2018

Linnad põlevad, inimesed surevad...

Täna on pilves. Tänu jumalale. Isegi tuuleke puhus põhjakaarest. Ometigi oli nii raske kõndida ja tasakaal paigast ära. Panin valge salli pähe ja päikeseprillid ette.

Raamatukogus oli lämbe ja umbne. Leidsin uute raamatute riiulilt luulet. Oma viimase luulekogu ka. Seda ei võtnud, aga lükkasin hunnikusse Fagira D. Morti, Indrek Hirve, Berk Vaheri, Heljo Männi, Jan Kaplinski, Triin Soometsa, Andra Teede ja Albert Trapeeži. Nüüd kohe õigustatum eksistents, kui luulekogud lugemist ootamas.

Tänane hommik tundub nagu eilne päev. Pean vaatama, et ei unusta kirikusse kontserdile minna. Oreliduo. Tasuta.

Ühtki tööd ei jõua ma täna teha. Ja üldse. Mida need rannainimesed kilkavad, et oh suvi lõpuks ometigi! Vanurid ja südamehaiged piinlevad. Nägin täna üht vanatädi majauksel istumas. Polnud üldse rõõmsa moega. Loodus kõrbeb. Metsad ja linnad põlevad.

Koer lõõtsutab, kuigi on kõige jahedamas kohas. Joosta üldse ei viitsi. Kes viitsiks? Kallan end mitu korda päevas kaevuveega üle ja ujumisvajadus ongi justkui rahuldatud.

Ometigi tahan sel suvel jõuda Liimala ja Smolnitsa randa.

Aga sellest olen vist juba rääkinud. Seega - luulekogud. Lugemist alga nüüd!


No comments:

Post a Comment