Sunday, July 22, 2018

Lihtsate rõõmude juurde

Mul on selleks kolm põhjust, et lihtsate rõõmude juurde tagasi pöörduda. Esimene kõlab küll väga labaselt ja väheoriginaalselt, aga see on tõesti rahapuudus.

Nii ma olengi kodus ja kaihvin aiatöid. Küll mul saab alles ilus aed olema, kui kõik istutusalad rohitud. Lõpuks on meil nüüd see, kes kogu aeg muru niita viitsib. Mul peaks rohkem aega ja tahtmist oma lillede jaoks jääma. Vahepeal olin juba lootuse kaotanud.

Vat see muruniitja ongi teine põhjus, ei taha teda üksi koju jätta. Koeraga nad kohe üldse mitte ei klapi. Ja koer on kolmas põhjus. Ei raatsi teda ka kauaks meieta jätta. Seega mõned kalendris ära märgitud sõidud tühistatakse. Sama seis, nagu vanadel aegadel neil, kes lehma pidasid.

Kusjuures ma kunagi tõsimeeli arvasin, et hakkan vanas eas lehmapidajaks, aga selline moodki on kadunud ja ei mina loomi taha. Koerapidamine on piisavalt problemaatiline.

Ja nüüd istungi ma õhtuti (nagu täna) väikesel kollasel rohimispingil, rohin ja võtan pea kohalt mustsõstraid (ainult neid kõige suuremaid) ning pistan suhu. (Oh jumal, moosi peab ka veel keetma!) Õhk on täpselt nii soe, et varjus on paljaste õlgadega mõnus olla. Nagu lõunamaadel, kui kunagi seal käidud sai.

Vahin ilusat muru, taevast ja mände. Pune õitseb ja lõhnab. Floksid ka juba õitsevad. Pidevalt õitseb midagi.

Ja mu töö ning rõõm ei saa enne lumesid otsa.

No comments:

Post a Comment