Monday, July 2, 2018

Isamaa suvi

See Tiia Toometi raamat aastast 1997 tuli minuni läbi Üllari. Huvitav, kuidas õiged raamatud sinuni jõuavad, vahel jõuavad ka valed. Nüüd ma siin isamaa suves lugesin seda "Isamaa suve", voodist tõusmata ja öösärgis. Ega ole kiiret kusagile, õues on külm ja märg isamaa suvi, aga eile köetud ahi annab tuppa mõnusat soojust.

Mitte et ma ilma arvustaksin. Ilm on, nagu ta on. Vahel muidugi tahaks teistsugust, aga praegune mulle meeldib. Tibutab õhkõrnalt, peaaegu nähtamatult.

Mul on niitmine pooleli ja kiviktaimla kitkumine ka, aga küllap vikat ja luisk jõuavad mu ära oodata ning umbrohuämber seisab kannatlikult lillede vahel. Nõusid pestes näen, et roosipõõsad on õitsema hakanud - väiksem heledam roosa eespool ja suurem tumedam taga. Kirssides rabistavad linnud.

Lugedes mõistsin raamatukoguraamatute kiletamise olulisust. Pillasin nimelt natuke pardimaksapasteeti kaanele. Midagi ei juhtunud, sain ilusti eemaldatud. Pasteet oli pealt kaetud pohlaželeega. Pidin tükk aega mõistatama, kas see on veel pakend või juba söök. Maitsesin. Oligi söök.

Kuidas see võimalik on, et sajad inimesed loevad ja MITTE KEEGI EI KOMMENTEERI. Natuke igav hakkab juba. Vahel on öeldud, et ei saa kommenteerida, aga vahel ju keegi ikkagi on seda teinud. Mul endal pole õrna aimugi tehnilisest poolest, ma ainult tahan muudkui aga kirjutada.

Äkki te ei tea, kuidas kommenteerida. Annan siis valiku:


  • igav
  • väga igav
  • pigem igav
  • igavavõitu
  • surmigav
  • muu

2 comments:

  1. Muu.
    Vahel olla raamatu vahelt pannkooke leitud.
    Raamatukogus.

    ReplyDelete
  2. :) Annikky pani väiksena pekiliha ikka raamatu vahele.

    ReplyDelete