Thursday, July 19, 2018

Emapiim

Loen praegu seda raamatut. No on küll hea jah, mis siin salata. Huvitav ja aus ja kergesti loetav peale selle. Ega ei viitsiks millestki raskest end läbi närida. Selle kuumaga.

Aga eile me ronisime Martsa kaldast alla mere äärde. Oma tavapärasesse ujumiskohta. Ilm oli ju sigakuum, aga rannas vaata et tormituul. Laine oli peksnud kivid püsti, vette minna oli pagana ebamugav. Laine oli lausa tapjalaine kohe. Kalda ääres eriti ohtlik. Lööb sulle põlveõndlasse sellise litaka, et oled käpili ja roomad kaldale.

Mul läheb tuulega ja veega tasakaalumeel paigast ära. Kõigun nagu purjus vanamutt, kuigi olen jumalast kaine vanamutt. Lahe oli ikka, kuigi vesi liivasegune.

Mu armas mees mängis lainemurdjat, nautis ka täiega ja nägi välja nagu üks rõõmus kuueaastane, kes vette saanud.

Noh ilma lubab ja mina tahan minna Smolnitsa randa, millest olen ainult feissbukifotosid näinud ja Liimala ranada, kus ma olen küll käinud, kuid mitte vees.

Aga laupäeval saadame Imbi ära Igavesse Valgusesse. Mul on hea meel, et saime jutud räägitud ja see, mida Imbi teadis, on ka raamatutes kirjas.

Ilusat lendu sulle, Imbi!

No comments:

Post a Comment