Friday, July 20, 2018

Armastus ja emapiim

No kesse kirjutab neid tutvustusi ja kokkuvõtteid raamatu tagakaanele. Nime pole all, ei tea, keda sõimata.

"EMAARMASTUSE PUUDUSES ÜLES KASVANUD TÜTRE LUGU!!!"

Sama nagu filme nimetatatkse komöödiaks, kuigi on tegu tõsiselt võetava, vahel lausa traagilise looga, milles mõned naerukohad.

Igatahes mina lugesin "Emapiimast" välja küll väga palju armastust. Egas see, kui depressiivne ema oma last imeta, tähenda armastuse puudumist. Ma imetasin ka väga vähe. Esimese lapse puhul oli hirmvalus ja lõpuks hakkas piima asemel verd tulema, mis lapse suunurgast välja nõrgus. Ehmatasin täiega ja lõpetasin.

Teise lapse puhul sain rinnapõletiku, rind lõigati lõhki ja ma pidin sealt mäda välja pigistama. Mis imetamisest saab juttu olla? Kolmanda puhul sattusin emakaverejooksuga haiglasse, paar korda toodi last mulle imetada ja midagi lüpsin välja ka, aga see kestis vähe aega.

Viimast lapse imetamist ei mäleta. Ehk kestis see veidi kauem.

Valutan muidu eilsest saadik pead, aga proovin mitte välja teha seni, kuni tabletti saan. Kavatsen põõsast veidi mustsõstraid süüa ja siis muru niitma hakata vihmahoogude vahel.

No comments:

Post a Comment