Tuesday, June 19, 2018

Punkt kirjas

Ei tulnud mingit leebe veega metsajärve, tuli külm meri eile. Inimesed istusid kaldal, joped seljas. Üldse ei viitsinud minna, aga poisid nuiasid kaasa. Olgu nad tänatud. Nüüd on mul ujumine tehtud. Nagu vanasti. Igal juhul vette, vahet pole kui külm või soe.

Vees hangusid kintsupekid kõvaks ning jumekaks. Ja VÄGA külm see vesi polnudki, sest kael ei hakanud ujudes valutama. See on mõõdupulk. Kui kael valutab, siis on tõesti külm.

Ja aasta viiekuune Tuuli-Lii oli samuti vees kõikseaeg, nii et üks ilma esihammasteta vene proua tuli minuga murelikult rääkima, et kas laps on ikka karastatud ja temal on hirmus vaadata ja ta on endine pediaater ning oma laselapsi küll ei lubaks.

Kui laps lõpuks veest välja võeti, nuttis ta ahastavalt mere poole ja lõgistas onma väikest lillat suukest.

Ütlesin, et pole minu laps ja küllap on karastatud. Ei olnud meil viiel täna midagi viga, ei köha- ega nohupoegagi.

No comments:

Post a Comment