Tuesday, June 26, 2018

Oh sa juudas!!!

Tuli eile täiesti lambist tahtmine sõita Narva kaubareisile, roheliste või roosade kingade järele. Madalate. Mõeldud, tehtud. Kingad sain, vanaroosad ja mitte üldse selle kleidi juurde, mis algselt mõeldud. Aga las olla. Panen muude riiete puhul jalga.

Mööda Narva jõe äärt tagasi sõites, seal kus paremat kätt on nii eresinine vesi ja Venemaa ja autoraadios mängib Piiter FM, on igasuguseid paamjatnikke.

Nõukogude tank ja punaväelase Grafovi mälestusmärk, suur raudrist kividest laotud alusel aastast 1900 Põhjasõja lahingu 200. aastapäevaks ja ka Riigiküla lahingu vabadusristiga ausammas. Viimane siis ainuke EESTI asi. Ja selle eesti asja teadetetahvlil oli venekeelses tekstis täiesti maha kraabitud sõna "okupatsioonivõimud", inglisekeelsel ka pisut kriibitud, eestikeelne puutumata.

Jutt oli sellest, et nõukogude okupatsioonivõimud ausamba õhku lasksid. Me tahtsime veekindla markeriga teksti taastada, aga ei tea, kas see oleks olnud õige tegu. Tahtsin Kaile sellest kirjutada, aga ta on puhkusel. Igatahes Eesti kodanik meis ei olnud sellega rahul, mida nägime.

Nastikut nägime ka üle tee vonklemas. Sellega olime rahul. See oli äge ja ürgne. Rästik oleks muidugi veel ägedam olnud.

Aga kodus algasid alles õiged sündmused. Meil on räästa all on see vana malmvann, mis esiaegadel kõigil vannitoas oli, triiki vihmavett täis ja ma libisesin seal ja kukkusin. Lõuaga vastu vanni äärt, käte ja ülakehaga vette ning jalgadega spagaati. Arvasin, et olen surnud, sest nii valus oli, aga oma kisa kuuldes sain aru, et ikka elan.

Väänlesin pisut maas ja selgus, et ükski kont pole katki, hambad suus ja lõualuu terve, ainult lõug katki ja sinine nagu pajapõhi. Umbes nii, nagu mees oleks peksnud.

Vahetasin riided, suutsin heki ära lõigata ja tulin taas ümber vanni nurga...

... ning kukkusin uuesti. Seekord kergemini. Ainult ühe käega vanni põhja.

Ma ei taha mõeldagi, mis oleks võinud juhtuda. Jumal tänatud, et ma ikka tiba rasvane olen, luud pole ilmselt hõredad. Pääsesin väga ränkadest vigastustest.

Praeguseks on sammal vanni ümbert kivide pealt eemaldatud (see on märjana libe) ja oma õueplätadele lõikasin leivanoaga talla alla uue mustri.

Muidu mõjus kukkumine hästi. Lõug enam ei valuta, sinetab vaid. Valu on paremas kintsus ja rinnus. Küllap rebestasin mingeid lihaseid. Sellele vaatamata tegin täna megatööpäeva.

Olge te hoitud, kullakesed!!!





No comments:

Post a Comment