Saturday, June 23, 2018

Idülliline ja ideaalne

Jaanipäeval pole sellega mingit seost, vaid niipalju, et tore on end tähtsal päeval hästi tunda. Kui ma ükspäev lugesin, mida kõike peaks tegema - toad puhtaks pesema, saunas käima ja üheksast taimest köidetud vihaga vihtlema, sõira ja muid piimatoite valmistama, siis pärjad pähe punuma ning jaanitulele kõndima. Mida pikem maa, seda parem. Et nagu palverännak. Pluss kõik see, mis siis lõkke ääres toimuma saab. Jäin kohe väga kurvaks, sest ma ei jaksaks neist veeranditki. Seega on mul oma variant.

Päev algas lipu heiskamisega ja Maria laulis ka "Eesti lipu" mõne fraasi. Siis läks ta poodi. Jalgsi. Kõige õigem tunne on siis, kui majas pole ühtki meest ega ühtki autot, vaid mina, Maria ja koer. Olgu öeldud, et meil on meestega kõik hästi, nad on omi asju ajamas.

Ma jäin peenraid kitkuma, sealt ma näen, kui Maria läheb ja tuleb. Kõige õnnelikum ma olengi olnud just sellel põllulapikesel. Eriti sügisel kartulivõtu ajal, kui on paras soe ilm ja leebe tuuleke ning mul pole vaja mitte kusagile minna. Võtan kartuleid ja ootan, millal Maria või Liisbeti peanupp hakkab võsa vahelt paistma.

Siis segas Maria meile kokteilid - pikendas mingit vahuveini virsikumahlaga (see on VÄGA HEA vein, veel mu sünnipäeva ajast, aga ma ei viitsi nime vaadata).

Noh ja nüüd on ka jaanipäev kohal, sest akna taga tibab, aga me ei pea mitte kusagile minema. Nii hea on olla.


No comments:

Post a Comment