Sunday, May 6, 2018

Sitakäi

Teate üldse midagi kuivkempsu tühjendamisest? Sitta te teate. Ei ole nii, et londiauto sõidab õue. Mulle üldse ei meeldi, et mingigi suur auto mu koduteel sõidab.

Tegelt on nii, et mul on villkopp - pika varre otsa kinnitatud vana lüpsik ja suur kahe sangaga pott ning käru. Pott on käru peal ja sinna tõstan kaks kopatäit, et maha ei loksuks ja sõidan kompostihunniku juurde, kuhu ma eelnevalt olen kraapinud süvendi. Kallan poti tühjaks ning lähen uuele ringile.

Selle kompostiga ma porknaid ei kasvata, see läheb lilledele. Mõistagi.

Ja siis, kui mul sitavedu täies hoos, helistab sõbrake, et tema tuleb sikliga sõitma ja meid üle vaatama. Vat õige sõber tuleb sul sita sisse ka.

Lisaski vähe pidulikkust, kuna see oli MU VIIMANE SITAVEDU, sest meil on nüüd ju lõpuks biopuhasti. Muidugi kuni kolmanda maailmasõjani (ptüi, ptüi, ptüi), siis oleme elektrita, veeta, söögita ja kõigil on täitsa suva, kuhu sittuda, kui selleks ÜLDSE tarvidustki on. Küllap me nälga suremegi.

Ja sama lõbusalt edasi. Olen juba duši all käinud, pesu peseb, mina laman, valutan selga ja söön füüsaleid ning tahaks juba siklimehele helistada, et kas see turvaliselt kodus.

Ja aiavili on mul veel kõik maha tegemata.

No comments:

Post a Comment