Thursday, May 10, 2018

Ongi läbi

Ongi läbi see sünnipäevavaärk. Täna pole ma enam kellelgi hambus. Heas mõttes muidugi. No laupäeval teeme ära selle piduliku kontsertõhtusöögi ja SIIS on päris läbi.

Olen sünnipäevade osas väga ebatraditsiooniline. Kindlasti ei soovi ma salatit hakkida ega hiljem nõusid pesta. Samas päris nii ei taha ka, et MITTE MIDAGI POLE.

Eilsel hommikupoolikul, kui ma rahumeeli voodis lebasin ja feissbukis õnnesoove laikisin, helistas Piia, et tõusku ma üles, pangu trussikud jalga, ta on 10 minuti pärast ukse taga. Kargasin voodist välja, pesin end ruttu ja panin riidesse. See oli üliarmas - saada kommi ja roose, ajada törts juttu, kallistada palju... See lõi suurepärase päevaalguse.

Siis tuli pakk. Avades hakkasin taipama, et see on Maigalt ja sees lihtsalt imeline keraamiline kann (ta enda tehtud), mida olin ammu ihalenud. Lea käsi oli ka mängus. Lea on kinkimise maailmameister. Tean seda ajast, mil olin ta lapse klassijuhataja.

Vahepeal olid mõned tüütud telefonikõned ka, et kas mees tõi kohvi voodisse ja lilli ikka kinkis. Tule jumal appi!!! Nagu ma jooksin kohvi? Kinkis lilli, kuigi ma keelasin. Just nende küsijate pärast kinkis. Ja terve vannitoa kinkis ka.

Kunagi mulle tõesti meeldis, kui oli palju lilli korraga. Seadsin neid siis üht- ja teistpidi vaasidesse ja kahjatsesin, et Annikky ülikooli lõpulilled jäid Tartu korterisse lihtsalt närtsima, et oleksin võinud koju tuua. Nüüd piisab mulle ühest vaasitäiest. Mingi areng peab ka ikka olema.

No ja õhtul käisime oma klubi jaapaniõhtul saket joomas. Tegin seda esmakordselt ning reisijutu ja reisipiltide vaatamise kannatasin ka välja. Enam-vähem.

No comments:

Post a Comment