Sunday, April 29, 2018

Kaks asja

Küllap neid rohkemgi on, aga kaks häirivad, on justkui üle võlli keeratud. Mets ja koduloomad.

Igast metsaraidest tehakse suur koll ning maailmalõpp. Tundub justkui moeasi olevat igal raiesmikul nutta oma lapsepõlve taga. Tiba ebasiiras. Mul on siin vastupidi - heinamaad metsastuvad ja mu ema arvates oli see minu süü. Tervitused siinkohale emmele taevas! Ma ka algul põdesin, aga nüüd tervitan nähtust rõõmuga ja istutan ise veel juurdegi.

Tööstuspargi tarvis võeti mets maha ja minult küsiti, et miks me ei võitle. Jah, mõned teeäärsed suured kased oleks küll võinud alles jääda, need lihtsalt magasime maha, sest harvesterimehel oli suva, aga mitu sai ka päästetud.

Kuidas ma võitlen? Panen põlema end? Seon puu külge?

Metsa on alati raiutud, tulekahjudes hävinud. Millised olid Sinimäed pärast lahinguid - vaid töngad püsti, nüüd on suur mets peal. Kohal pole käinud, mööda sõites näen, võib-olla levitan ka valeinfot.

No ja sellest koduloomavärgist olen ennegi rääkinud. Koerad-kassid olgu riides, käigu kohvikus ja töö juures kaasas ning magagu kindlasti inimestega koos voodis. Valner on nagu mingi ikoon, aga ise sõimab ja ähvardab. Jüngrid kiidavad takka ja niutsuvad iga kodutu koera pildi all.

Maailm on kreenis ja aina rohkem vajub. Aamen.

No comments:

Post a Comment