Saturday, April 28, 2018

Ärkamas

Vat kui juba mitu päeva on lamatud ja see protsess jätkub täiega, siis ega olegi muud teha, kui tuubist Robirohtu kuulata. Teate sellist ansamblit?

Kuulan ja kuulan ja tahaks juba valjusti halleluujatada ning "Saaroni õit" lõpmatult kaasa üürata. Meestes on hoogu, aga hoog on mind alati võlunud.

Tihti olen mõelnud, et selle mesimagusa muusika pärast peaks kusagile lahkusuliste hulka end poetama, aga tegudeni pole veel jõudnud. No nii meeldib see siirup, mis üle ääre voolab. Olen jah sellise labase maitsega.

Noh ma siis kuulan edasi ja palvetan ja ehk kunagi võtan oma voodi ning kõnnin, kuigi (olgem ausad) voodi on ikka kole raske kanda. Vähemalt minu suur kaheinimese oma. Võib-olla sel mehel seal Piiblis, keda Jeesus terveks tegi, oli mõni väiksem.

Vanasti olid tõesti kole väikesed voodid. Vaadake muuseumides. Kuidas nad seal küll magama mahtusid? Mugav see küll olla ei saanud.

... olgu paistmas väiksed lambid saatmas valgust merele, mõni meremees siis pääseb surmahädast rannale...

Nõndaviisi just lauldi.

No comments:

Post a Comment