Saturday, March 10, 2018

Liiga sinine mägi

Kammisin end nüüd täitsa segi lugemisega. Kole tihe tekst, hirmus palju infot. Liiga palju minu jaoks. Mulle sobib hõre ja aeglane tekst. Lihtlaused. Nagu ma ise kirjutan. Mõne käest saan võtta oma ühesõnaliste lausete eest, mõnele jälle meeldivad.

"Sinises mäes" leiab leheküljepikkuseid lauseid, mis oma olemuselt on loetelud. Ega see ole etteheide. Mis olekski minusugusel matsiplikal kirjanikule ette heita??? Selle "matsiplika" ma võtsin Turid Farbregdilt, kes sai Aasta kultuurisõber 2017 tiitli. Ise ta end nii nimetas ja see oli väga armas. Kontekstis, et talle meeldib väga Viivi Luige "Seitsmes rahukevad". Et ta tunneb seal ära oma lapsepõlve. Ja et ta tahaks nii väga "Tõde ja õigust" tõlkida, aga Norras pole nõudlust. Tahetakse soome kirjandust.

Kohutav, kuidas ma kordan sõnu ja seda ise üldse tähele ei pane. Selles kuulsas naistepäevaluuletuses oli kaks korda sõna "komme" ja ma ei märganud enne, kui olin juba postitanud feissbukis ja siin. Feissbukis parandasin ära, siin vist mitte. Oli "kombe" ja "komme" tegelikult. Ja mul läheb mitu päeva aega, et seda märgata!!!

Nojah vat! Tahaks ikka vahel raamatuid lugeda, aga romaanis on minu jaoks üsna tihti LIIGA palju tühja juttu.

Ühe luuletusega võib terve romaani ära öelda.

No comments:

Post a Comment