Tuesday, February 13, 2018

Vastlapäev kirjas

Sina pead täna liugu laskma ja juukseid kammima. Juukseid ei kammi ma tavaliselt üldse. Tõmban sõrmedega läbi. Aga ma kammisin koera täna. Loodan, et läheb arvesse.

Oi kui tige ma hommikul olin. Eilne päev möödus voodis. Ka täna kestis uni pikalt ja intensiivsete unenägudega. Tundsin, kuidas vajan värsket õhku. Mörkkö rihma otsa ja minek. Minu jaoks vana marsruuti mööda, aga talle esmakordne.

Iga auto ajas ärevusse, kuid kuts oli tubli, ei haukunud. Kõige rohkem huvitas aga üks naine, kes tervisekõndi tegi. Teda jäädi lausa ootama. Mörkkö on üldse inimestest väga huvitatud. Naine vahetas teepoolt ja meiegi keerasime kodu poole tagasi. Postimajani ei jõudnudki. Arvasin, et saab liiga palju. Postimajas on ju koer ka, keda veel nähtud pole.

Ja siis selline üllatus, et tööstuspargi teel seisis mingi inimkogu. Roosa ja käed üles sirutatud. Natuke musta ka paistis. Kui see imeline olend püksid üles tõmbas ja dressipluusi selga ajas ning kiirel sammul minema tõttas, sain aru, et tegemist alasti mehega. Inimene võttis õhuvanne!!!

Jumal tänatud, et mul koer kaasas oli. Ja kuna ma ehk mõned korrad kõndides ka libisesin, siis võib vastlapäev tehtuks lugeda. Kuklite limiit on ammu ületatud.


No comments:

Post a Comment