Saturday, February 17, 2018

Lõplik lahkumine Orissaarest

Ei leidnud sellist laulu juutuubist, aga ometigi on Heli Lääts Orissaarest lahkumisest laulnud. Nüüd on ta ise läinud. Igaveseks. Orissaarest ja mujalt.

Kuulasin teda raadios rääkimas ja laulmas ennelõunal. Õues sadas laia lund ja meel läks ni härdaks, nii härdaks. Jälle üks lüli mu lapsepõlve ja oleviku vahel on murdunud. Aina vähemaks neid jääb.

Tõmbun endasse nagu tigu. Ei lähe raamatukogu tänukontserdile. Miski ei huvita. Midagi ei taha. Tunnen end kasutu parasiidina.

Neelan antidepressante. Rohkem kui tavaliselt. Ei märka mingit mõju. Vahin lumehelveste langemist. Kalender on üritusi täis, aga väga vähe on neid, kuhu ma ka jõuan.

Kuulan nüüd juutuubist mõne Heli Läätse laulu. Olin juba selle toreda loo unustanud, mida just tema suust kuulsin, aga täna ta tuletas meelde:

"Mis sellest elust ikka muud saab kui hästi süüa," ütles kraavihall, kui silku sõi ja kraavist vett peale jõi.

Ma keetsin ka endale jahuputru, raputasin üle pruuni suhkruga ja sõin piimaga. Tõepoolest - mis sest elust ikka muud saab kui hästi süüa. :) :) :)


No comments:

Post a Comment