Saturday, January 13, 2018

Valede kataloog inglise aias

Lõpuks sain siis raamatukogust Tõnu Õnnepalu viimase raamatu. Siinkohal ma tahan veel karjuda selle tundmatu nipsaka eide peale, kes feissbukis kord kommenteeris, et oi ei, tema ikka OSTAB väärtraamatuid. Tookord olin nii möku, ei vastanud. Nüüd karjun siin. INIMESTEL POLE NII PALJU RAHAGI, ET RAAMATUID OSTA! Ja kõiki raamatuid, mida lugeda tahad, ometigi ei osta ju.

Nii, maha rahunesin.

Eile neelasin juba Valede kataloogi alla. No nii hea on mul Õnnepalut lugeda. Nii minu sagedusel kirjutab.

Ja ta vastas mu kõige tähtsamale küsimusele. Mis on hea või kerge surma garantii? Vastus on lihtne - selleks on lihtne hing. Mittelihtne on siis, kui sa hakkad arvama, et oled midagi/kedagi hirmus suurt ja tähtsat. Olen kõrvalt näinud küll vaid üht sellst surma, mis ei olnud kerge ega hea. See inimene tõesti arvas endast palju. Ma usun, et ta tuleb veel tagasi. Saab uue võimaluse. Mina ei tahaks tulle.

Kas see lihtne hing pole mitte sama, mis Uku Masingu räägitud elava südamega inimene? Selleks tuleb elu jooksul kasvada.

Ma üritan.

No comments:

Post a Comment