Monday, January 8, 2018

Kärbi esimene talv

Täna ma kuulasin üle aegade raadiot. Aimar pani mulle mängima, sest Alender laulis "Üle helkleva vee.." Kuulan nüüd praegugi taustaks.

Noh ja siis see jäigi mängima. Mina vedelesin loomulikult voodis nagu ikka. Ja siis tuligi järjejutt "Kärbi esimene talv". Ei oska kirjanikku öelda. Ei jäänud meelde. Esimene mõte oli, et inimene ei peaks ikka kirjutama kärbi või mistahes muu looma mõtetest. Ega ikka ei tea küll, mida nad mõtlevad. KUI mõtlevad.

Teine mõte oli, et jumal küll, tõepoolest on juba KÕIK kord kirja pandud. Jutus on Vana Indiaanlane. Mul on ka ühes jutus Vana Indiaanlane, aga minu Vana Indiaanlane pole üldsegi mitte indiaanlane. Kärbi jutus on. Siis jäin kuulama ja kuulasin loo lõpuni. No päris huvitav oli.

See pole esimene kord, kus ma avastan, et loen kusagilt midagi, millest ise kirjutanud olen. Jääb ju mulje, nagu oleksin maha pannud, AGA TEGELIKULT EI OLE.

Issand ja nüüd tuleb mul see raamat ka veel!!! Vana Indiaanlase lood on seal sees. Te teate neid. Te olete lugenud, kui olete. Need lood ja siis luuletused. Pärast käsikirja ärasaatmist pole ma tõesti rohkem ühtki luuletust kirjutanud.

Ei kirjuta ka. Seni, kuni vähegi ilma saan. Blogin siis. Seda ei saa keegi keelata ega iniseda, miks ma nii teen. Blogi on MINU ega hüppa avalikult näkku nagu raamat või feissbukipostitus. Pole ammu oma blogi feissbukis jaganud. Mis ei tähenda, et teie ei võiks seda teha.

Kui miskit tundub jagamist väärt olema. Iseenesest mõista. Viimasel ajal pole küll olnud.



No comments:

Post a Comment