Tuesday, December 19, 2017

Tühjenev kalender

Oi kui täis ma olen selle detsembrikuu kirjutanud! Ikka see kontsert ja teine kontsert... Aga enamus lähevad tühja. Need, mis annavad uue koha või uute inimeste punktid, need katsun läbi teha. Raskustega.

Väsimus. No ei jaksa! Eile ehitasin koerakuuti ja kõik mu lihased valutavad nüüd. Pealegi sai kuut natuke väike vist. Või õigemini on see pesa. Aga süda on rahul. Seniks, kuni korralikum kuut tuleb, on Mörkköl, kuhu külma eest peitu pugeda. Ta on meil nüüd õuekoer. Toas hakkas üsna pea igav ja palav.

Mu päevad mööduvad nüüd Tõnu Õnnepalu maailmas. Viimati lugesin Paradiisi ja Mandalat ja Klaasverandat, aga essand kui palju on ta enne ja pärast kirjutanud. Nagu ikka meeldivad mulle looduskirjeldused ja vanad inimesed tema raamatutes. Nagu see Kalamäe Ada, kes räägib et tsaariajal oli hea odav püülijahu, separaud ja sitsiriie. :) Sama juttu rääkis minu vanaemagi. Et tsaariajal raha maksis.

Võtangi nüüd Flandria päeviku kätte.

Muidu on rahulik. Ellimineerin juba eos kõik päkapikud, jõuluvanad ja muu säärase. Ei tulesid akendel ega midagi. Küünlad küll. Need jah. Kui meeles on.

Jõuluvaikus. Jõulurahu.

No comments:

Post a Comment