Wednesday, December 27, 2017

Mida Lea lugema hakkab?

Sain pealkirja Lea kommentaarist. See oli väga armas. Ma tean, et on inimesi, kes vaatavad ikka, kas ma olen midagi kirjutanud. Ja kui pole, siis on nagu tiba pettunudki. Mitte, et ma teabmis tarka kirjutaks, aga harjumuseks on saanud.

Leal endal raamatuid küll seal raamatukogus. Lugeda on tegelikult nii palju, et keegi ei jõua ära lugeda. No mina jõuaksin, sest ma olen nišilugeja. Ma jõuaksin, kui ma rohkem pingutaksin. Alati ei saa kätte ka seda, mida tahaks. Õnneks ma tahan vähe.

Nüüd tahan seda Andrus Kasemaa "Ajapüüdjat". Hea, et ma üles kirjutasin. Praegu vaatasin sedelilt, meeles enam polnudki. Ja Õnnepalu "Valede kataloog. Inglise aed" on ka plaanis. Lõpetasin täna tema "Lõpetuse ingli".

Oo jaa! Ma loeksin vaid neid lõputuid looduskirjeldusi ja elust üksinduses. Need kaks kirjanikku mulle seda ka pakuvad. Vaatan feissbuki grupis "Lugemise väljakutse", mida inimesed loevad ja... Seni pole miski mind kõnetanud.

Ma ei tea, miks ma sinna gruppi üldse läksin. Minu arvates keegi vist kutsus mind. Välja saan ennast sealt alati võtta.

Kui mu Liisbet oli kuuene, panin ta muusikakooli. Mõne aja pärast selgus, et lapsel on raske. Ta ei saanud üldse pihta, mis do-re-mid seal on. Hea, et avastasin ja päästsin lapse. Ta ei uskunud oma õnne, kui küsis: "Kas mind saab sealt välja võtta?" Sai. Ma võtsin ta välja. Pärast panin jälle sisse tagasi, kui ta suuremaks sai. Lõpetaski muusikakooli ja mängib ka, kui klaveri juurde satub.

Teistel tüdrukutel lubasin pooleli jätta. Hea, kui saad ennast kusagilt välja võtta, kui asi ülejõu hakkab käima. Alati ei tule selle pealegi.

Jätke see meelde ja raskel hetkel vaadake, kas saate end kusagilt välja võtta. :)

No comments:

Post a Comment