Wednesday, November 8, 2017

Viimasel ajal vihane

See ei tule teile üllatusena ilmselt. Kõik ärritab sittakanti. Tundub, et inimesed kohe ekstra õrritavad mind. Mõistus ütleb küll, et see pole teps mitte nii. Inimesed lähevad oma teed, neil pole minuga üldse nii palju asja, nagu mu ajukeemia arvab. Aga siiski...

Üks mees (mitte ei näinud unes), vaid täiesti ilmsi armastab inimesi lahterdada maa- ja linnainimesteks. Ja seda ekstra nimetada. Mistarvis? Tänapäeval? Milliste tunnuste alusel? Idioot! Jobu. Inimesed on inimesed. Maa inimesed, kes elavad planeedil Maa.

Eile sain ma väga vihaseks, kui võtsin ette killustikuveo. Nii närvi ajas, kuidas see killustik vedeles kohas, kus üldse vaja polnud. Teisaldasin sinna, kus tarvis ja selg sai haiget. Jumalast ülejõu värk.

Ja siis see film! See kuulus Matilda. Mõistan täiesti neid vene inimesi, kes on barrikaadidele tõusnud. Ei noh, filmi oli küll ja veel! Kaunid baleriinid ja kulda-karda, võimsad massistseenid ja hea muusika. Selles mõttes ok, aga vihale ajas küll.

Minu jaoks on märtritest Romanovid ka ikka see püha ikoon - pilt valgesse riietatud tsaariperekonnast ja nende ülekohtusest mõistusevastasest verisest lõpust. Alixi ja Nicky armastus. Ka selline puhas ja hele.

Kõige rohkem ärritas mind loomulikult jälle see tumedat verd naise kujund, kes KÕIK mehed hulluks ajab. Teate ka, et sellist pole tegelt olemas. See on fiktsioon. Oleks näitlejanna heledapäine olnud, poleks ma ehk nii pahandanud. Samas vihastavad mind mingid blondid eesti jahinaised ka. Tule jumal appi! Muud pole teha, kui käia metsas loomi tapmas???

Ja telekast pean ma kuulama-vaatama iga jumala päev spordiuudiseid. Jah, loopige mind mädamunadega, aga minu klubiks jääb alatiseks "No Sports"!

Ja kirss tordil!!! Ma oskasin seda juba ammu ette näha, et varsti ei lubata koeri enam ketis pidada. Kus perses ma teda siis pean, ah? Oma õuevalvurit, oma karvast krantsi, kes isegi -40 kraadiga ei nõustu tuppa tulema. Mina, kel pole tara ümber krundi, sest mulle ei meeldi. Ma tahan, et aed lähebki sujuvalt metsaks üle. Ja isegi kui tahaksin, siis ei oleks võimekust, sest see maa-ala on nii kuradima suur.

Ideaalis jookseb mul koer vabalt ümber maja, aga ta, reo, paneb ju minema, kui hormoonid möllama hakkavad. Aga ilma õuevalvurita on mul hirm.

Ilusat päeva teile ja teatage vihakõnest sinna, kuhu vaja! :)

No comments:

Post a Comment