Friday, November 17, 2017

Maestro lahkumine

Täna öösel läks taevasesse kooriproovi minu õpetaja ja Tartu legendaarne koorijuht Uno Uiga. Ma usun, et seal kõlab laul alati intonatsioonipuhtalt ja kaunilt. Olen selles veendunud. Aastaid tagasi, kui sõprade juures saunas vingu jäin ning teadvuse kaotasin, anti võimalus kuulata. Oli tõesti imeilus ja lauljad kandsid valgeid rüüsid.

Ärkamine kujunes sootuks proosalisemaks - Laine peksis mind lahtise käega näkku, olles enne mu sauna eesruumi lohistanud. Pistsin käe veetoobrisse, et nägu kasta... See oli kuumaveetoober. Magasin mitu ööd, käsi külmaveekausis.

Uno Uigal olid kindlad nõudmised - dekoltee ei tohtinud meil põlvini ulatuda ja kooriproovist vabastas vaid surmatunnistus. Oli meil mingi lugu, kus koor laulis vaheldumisi kvartetiga. Uiga oli see, kes mu esimesest aldist kvartetti valis. Mis alustel küll? Tundub, et ma meeldisin talle. Õigetiba.

Mingitel aegadel kohe üldse ei viitsinud kooriproovis käia. Kui üle hulga aja läksime, päris Uiga puudumise põhjust. "Mul polegi põhjust," vastasin ja mind jäetigi rahule. Uiga hindas ausust.

Mäletan, kuidas sisseastumisel ütles just tema, et selle vahva tüdruku võtame küll vastu. Aitäh sulle, armas Õpetaja!

Ja valgus lõpmata...

No comments:

Post a Comment