Tuesday, November 21, 2017

Ikka väga üllatav üllatus

Saate aru, me läksime Iisaku raamatukokku luule- ja muusikaõhtule. Esiteks pole me seal varem käinud. Teiseks luulet ja muusikat kuulaks ma iga kell ja igas asendis ning  kolmandaks oli tegijate hulgas ka kaks tuttavat - Tanja ja Avo.

"Tulid ennast kuulama?" küsis Avo. "Ei, sind ikka!" vastasin mina.

Ja siis selgus, et loetakse teiste hulgas ka minu luuletusi. Ma sain nagu puuga pähe. Võiski jääda selline mulje, et ma ekstra selle pärast läksingi. AGA MA EI LÄINUD, SEST MA EI TEADNUD JU!!!

Hiljem selgus, et raamatukogus polegi ühtki minu raamatut. Kogemata sattus kellelegi kuuluv "Kõik on tähtis" juhatajale pihku. Öeldi, et mu luuletused meeldisid ja et neid on hea lugeda. Aitäh!

Varem olen alati ettevalmistunud olnud sellistel puhkudel. Nüüd siis selline positiivne pauk. Eriti liigutav. Loeti hästi ja musitseeriti hästi. Väga tore õhtu oli. Mu hing vajas elamust ja selle ma sain.

Mõtlesin taaskord, et väikestes kohtades tehakse suurepäraseid asju.


No comments:

Post a Comment