Sunday, October 22, 2017

Settinud emotsioonid

Kooli aastapäev on siis peetud. Väga emotsionaalne oli. Just kohtumiste tõttu. Neid oli mitmesuguseid, aga domineerisid positiivsed. Positiivsed emotsioonid ajavad mind teadagi püstihulluks. Lisaks veel ingliskeelne pidev nali ja naer kodus.

Seega. Kõige rohkem on silme ees Age ja Tiit. Age võttis jutuks mu tänavaintervju AK-s, mille pärast on mul tiba piinlik. AGA ISE ON TA ILU JA TARKUSE JA MILLE KÕIGE MUU VEEL KEHASTUS. Ilma Tiiduta ma küll teda ära ei tunneks. See selleks. Tõesti kaunid kaugelejõudnud meeldivad inimesed.

Kallistavaid ja naeratavaid oli piisavalt. No Hanno muidugi. Hanno on omaette peatükk mu elus. Mina tema elus ka. Nii ta ütles.

Evika, Piret, Maria, Margus, Liina, Kristiina, Kaisa-Maarja, Ruudi, Ave, Aet, Anne, Anneli, Väino, Maarika, Diana....

Ja Külli, kes oli NII positiivne üllatus, sest ta soovis kõiki mu kolme raamatut.

Mõni ei tundnud mind, mõnda ei tundnud mina, mõni jäi lihtsalt märkamata. Ja siis oli selliseid, kes lihtsalt teevad head nägu, aga selle tagant paistab, et nad ei pea must mitte midagi. Palju õnne neile!

Jalad valutavad, raisk! Vanadus? Ilmamuutus? Väga ebameeldiv ja ennegi kogetud.

No comments:

Post a Comment