Thursday, October 19, 2017

Mis see siis ära ei ole

Üks päev oma elust elada. Maha kustutada. Jälle taevale lähemale saada.

Ärkan juba kell üksteist. Üsna pea helistab Laivi. Ja kohe tunneb ära, et olen unise häälega? Kuidas see võimalik on? Ma ekstra püüan alati VÄGA reibast häält teha, kui mind une pealt tabatakse. Räägime kooli aastapäevast ja muust. Luban enne kooli minekut läbi hüpata ja luulekogu ukse vahelt  sisse torgata.

Siis helistan Efraimale. Avaldan kaastunnet. Räägime Valvest ja muust. Soovin talle head tervist ja Valvele valgust lõpmata.

Mida ma siis teen? Lappan feisbukki ilmselt. Saan ühe pakkumisse raamatukokku esinema tulla. Mul on hea meel.

Pistan pesu masinasse ja lähen koeraga jalutama. Ilm on ilus. Pean päikeseprillid ette panema. Poolteist tundi jalutame ja mitte sittagi! Sõna otseses mõttes. Koer on taas täiesti umbes ja mina täiesti nõutu.

Kodus riputan tilkuva pesu nöörile, sest tsentrifuug pole jälle oma rolli täitnud, kuigi ma palusin. Olen juba väsinud, aga võtan siiski porgandid üles. Mõni on väga suur ja sile, mõni hoopiski alt ära söödud, ainult lehed mulla peal pikali. Head isu, armsad vesirotid.

Nüüd olen veel rohkem väsinud, aga toon siiski kärutäie kompostmulda. See on kuradi raske, sest selg viimasel ajal muudkui valutab aga. Kärutäis peenrale on täiesti märkamatu kogus, aga mitte ei jõua rohkem. Pistan küüslaugud mulda. Lõpuks. Mitu korda käin toa vahet, sest ei oska õiget kogust võtta.

Enam tõesti ei jaksa. Viskun teleka ette. Leban. Ühel hetkel tuleb õunakoogi isu. Teen selle pitsapõhjale. Pitsapõhja teen pitsapõhjapulbrist. Muud jahuvärki kodus pole. Panen kõvasti suhkrut, kaneeli ja ingverit.

Kuum õunakook piimaga!!! See uimastab mind täielikult. Jään teleka ees norinal magama, ei näe AK-d ega midagi. Täiesti ainulaadne minu puhul. Aga ingverit oli koogi peal tuntavalt. Küllap sellest.

Võtan ühe seljavalutableti. Pean jalul püsima ja eesootavad esinemised ära tegema. Õunapuude vesivõsud jäävad ületalve, püsikute varred ka ilmselt. Sama oli ka eelmisel aastal. Vaevu jõuan ots otsaga kokku.

Aga üks päev on jälle taevale lähemale saadud.

2 comments:

  1. Aga üks päev on jälle taevale lähemale saadud... Nii ilusasti öeldud. Tunnistan, et ma korjan Sinu lehelt aeg-ajalt killukesi hingele ja panen tallele :) Hea teinekord üle lugeda ja mõtiskleda.
    Läänemaalt.

    ReplyDelete
  2. Ja mina pean tunnistama, et see ütelus on võetud Akvariumi laulust "Nebo stanovitsa bliže." Tervitusi Läänemaale!

    ReplyDelete