Sunday, October 22, 2017

Jama

Istun siin ja magama ei julge minna. Mingi jama on kusagil hingetorus ja kurgus ning selline tunne, et kui pikali heidan ja magama jään, kohe lämbun.

Tuttav tunne. Olengi varemgi unepealt istukile karanud ja meeleheitlikult köhima kukkunud selliste sümptomite puhul. Ja vat nüüd kardangi. Und ka ei tule. Surmahirm ju.

Ma teen endale mingi hästi kõrge pea-aluse. Lasen aeg-ajalt taruvaigu ja saialille õli kurku. Tahaks mingit imemistabletti, aga pole võtta keset ööd.

Issand, milline megapikk päev!!! Alles hommikul olid veel lapsed majas. Nalja nabani. Ja pange nüüd tähele - mitte ainsatki pesemata söögiriista ei jäänud neist maha! Selline absoluutselt imeline uus austraallasest väimeespoeg on mul nüüd!

Mis on küll selle mehe mõtteis, kes nii lahe on!? Ja kas ta jääb või kaob...

No comments:

Post a Comment