Monday, October 16, 2017

Jälle ei mingeid porgandeid

Kell on üks läbi ja mina veel voodis. Hiljuti ärkasin. Ma isegi ei mäleta, kui kaua öösel lugesin. Kaldmaade kahte armastuslugu. Jah, poole kõrvaga olin Kätlin Kaldmaast varem kuulnud. Aga ainult poolega.

No karm värk. See, mida ta oma lapsepõlvest kirjutab. Muidugi tuli meelde, kuidas ma ise kuri ema olin. Kõvasti peegeldas, aga ma olen siiski lapsemäng raamatuema kõrval.

Ega see reisiliin nii väga huvitanudki. Lõpuks lugesiningi vaid neid kohti, mis mulle tarvis. Seegi võttis pool ööd.

Eile õhtul unistasin, et tuleks kuiv ilm, et võtaks porgandid üles... No kus ta siis tuleks, kui ma ise ilmateadet nägin. Tibutab ja mina söön voodis halvaad. Aga ma panen paksu jope varsti selga ja me lähme koeraga kakamisreisile.

Aimar helistas, et sai mu narkotsipaki Hong Kongist kätte, et kas toob kohe koju. Tegelikult on pakis kindad, Etsyst tellitud. Ma kardan, et need on mulle väikesed. Hong Kongi naiste käte mõõdus ju.

Kui õhtul viitsime, siis lähme kinno. Tuhamäed on filmi nimi.

No comments:

Post a Comment