Sunday, October 1, 2017

Imeline raamatukogu

See asub mu maja teisel korrusel. Juhtun sinna nii harva. Nurgatoast on saanud muuseumituba, kus on kaugetelt maadelt toodud põnev kila-kola ja köetavas toas raamatud ning seal saavad külalised külmal ajal öömaja.

Vahel mu armas mees käib kolamas ja tuleb tagasi mingi ääretult põneva leiuga. Ma pole eriti vaadanudki, kuna kirjandus on valdavalt ingliskeelne. Selles keeles loevad mu kolm tütart. Nüüd kõlas küll suureliselt! :) Aga nii on, noh!

Aga üllatusin minagi ükspäev, kui Marial üleval toas külas käisin. Leidsin Paulo Coelho "Veronika otsustab surra". Tean Coelhot juba ajast, mil teda eesti keelde veel tõlgitudki polnud. Lugesime inglise keele kursustel Tiaga tema "Alkeemikut".

Muid olen veel lugenud, aga sugugi mitte kõike. Nüüd küsisin endalt, et kuidas SELLINE teema on mul kahe silma vahele jäänud??? Vaatasin, et ilmunud 2005. Selge. Tollal oli mu elu nii kiire, et taolisteks mõteteks polnud aegagi. Võib-olla isegi lugemiseks mitte. Sarnased probleemid, nagu raamatus, tulid aastaid hiljem.

Nüüd siis loen.

Muide, ma pole vist öelnudki, et selle mu uue luuleraamatu, millest pidevalt vahutan, pealkiri on "Elu on rong". Aga võib-olla olen.

No comments:

Post a Comment