Friday, August 18, 2017

Ma lasen ilul end täiega puudutada

Ükspäev tuli siis Piret ja me tegime selle fotosessiooni ära. Nüüd on mul vahtida paarsada pilti. Jätkub surmani. Feisbukki postitada ja paberile välja printida ning järgmise raamatu kaanele ka.

Ma olin surmväsinud pärast, kuigi Piret oli see, kes  roomas kõhuli, kui vaja ja vedas oma rasket apastraati. Ei ole kerge see modellitöö. Pole kunagi arvanudki. Piret puuke ei kartnud. Ma ise ärkasin täna hommikul selle peale, et sügasin käsivarre sisekülge ja virgudes tõmbasin sealt puugi välja.

Ja siis järgmisel päeval läksime Jaama kirikusse. Täielikku karupeesse seal kuskil Narva jõe ääres. Meie iidsed vene külad. Oleme ennegi käinud. Läksime pahaaimamatult. Ainult Sveta pärast. Tema oli lauljanna kontsertmeister. Fakt iseenesest, et vene õigeusu kirikus mängitakse pilli, pani kulmu kergitama.

Lõime risti ette, lugesime palve ja süütasime küünlad ning siis see hakkas... Kui see Maria oma suukese lahti tegi, siis tuli sealt selline hääl... Ja milline akustika sellele resoneeris! Taevalik. Olime nagu puuga pähe saanud. Lisaks meie kandist pärit, aga nüüd Londonis elavale Mariale laulis ka norralanna Marianne. "Pie Jesu" kahehäälsus! Kes teab, see teab.

Sa võid ootamatutes kohtades mingi hea asjaga nii vastu pead saada, et tükk aega ei võta jalgu alla. :)

No comments:

Post a Comment