Wednesday, August 2, 2017

Küll keha teab

Minu keha teadis täna hommikul väga hästi, et vaja on süüa jäätist. Ainult jäätist või ma suren!!! Nüüd, kus jäätis söödud, on hirmus külm. Istun siin pleedidesse mässitult ja kirjutan.

Õues on termomeetri järgi isegi pisut soojem kui toas, aga no mitte ei viitsi minna muru niitma. Tuulutab. Mingi tormi juttu lugesin ka kusagilt. No eks näis. Ma panen vahepeal päikesevarju kinni maja ees. Sooh, valmis. Mis see tuul ikka lõhub teist.

Jälle ma nägin terrassil neid väikseid junne. Sorri, aga no kesse situb mu majaesise täis? Mis mõttes nagu? Meenutavad nugise omi. Oh jumal, pean mingi hetk ära korjama. Ja selle linnulaibakese ka. Muudkui lendavad end vastu akent surnuks. Ükspäev alles leidsin. Minu linnumatused on nüüd palju lihtsamad kui lapsepõlves. Asetan kadunukese kompostihunnikule ja katan naadilehe või mõne lillevarrega. Ilus küll.

Õhtul lähme Laivile külla. Hommikul sain telefonikõne, milles kutsuti mind valimistel kandideerima. No nii ootamatu, et hakkasin kokutama. Kuid ma kogusin end kähku ja ütlesin ära. Poliitika pole kindlasti minu liist. Minu liist on kirjutamine.

Eile käisime Palmses "Pruutneitsite suurt saladust vaatamas". Väga hea oli. Viire Valdma eriti. Nägin Vivikat ja Lainet. Alati meeldib mulle tuttavaid kohata. Väga palju ringi ei käinud, sest seda astangut, mida mööda vesi langeb, me ei leidnud. Nägin hiljem feissbukis. Laine oli postitanud. Ma panin ikka oma pildi ka üles loomulikult. Ainsa, mis enam-vähem ilus välja kukkus.

Jääb siis nii, et ma täna vist midagi tarka ei tee. Loen ja söön. Mu keha arvab nii. :)

2 comments:

  1. No jõudsin ära oodata :) Mitu päeva juba käin piilumas, kas oled midagi uut kirjutanud.
    Ja pilt oli väga ilus!

    ReplyDelete
  2. Väidetakse ju, et kui pole midagi öelda, tee seda hästi lühidalt. :) Mu grafomaanigeen laseb vahepeal puhata ka. Endal ja teistel.

    ReplyDelete