Friday, August 4, 2017

Kolmas etapp suvises toitumises

Esimene oli maasikate aegu. Hommikul kohe öösaärgis peenarde vahele ja nii palju, kui sisse mahtus. Poolküpseid ka.

Teine siis, kui kirsid hakkasid valmis saama. Jälle poolküpselt, et lindudest ette jõuda.

Nüüd on mustsõstrad. Neid jätkub kauemaks ja linnud ei konkureeri. Mustsõstar on üks väekas mari. Kuna on kolm põõsast, tuleb vist moosi ka keeta. Ei mina külmuta ühtegi asja talveks. KUI midagi sisse teen, siis vanaemadeaegset traditsioonilist moosi. Talvel joon moosivett ja rõõmustan. Aga ma ei viitsi neid korjata. Oi kuidas ei viitsi!

Neljandat etappi tuleb veel oodata. Õunad. Alles pabulad ja juba mädanevad puu otsas. See on mingi tänapäeva komme. Korjan mädaõunu ja viin kaugele metsa või põletan lõkkes.

Ja siis see hommik, kui leian esimese martsipani puu alt... Martsipan mu lemmik!

3 comments:

  1. Minul jälle üldse mitte!
    Ikka need hapud õunad on head!

    ReplyDelete
  2. Ostsin udupeene masina ja sellest aastast lisandub mu talvedesse loodetavasti uus artikkel - kuivatatud marjad ja õunad. Olen üsna põnevil, et mis sest tuleb :)
    Läänemaalt.

    ReplyDelete
  3. Meeli, sa võid mu käest antoonovkaid saada! Läänemaale: mina kuivatan õunu vana hea leso peal. Aga ise ma neid ei taha, küll aga mu maailmarändureist tütred. Vahel ma saadan ümbrikuga Brüsselisse. :)

    ReplyDelete