Friday, July 28, 2017

Cafe Fontana-Bianche

No umbes selline pealkiri. NELI aastat olen mööda kõndinud ja mitte kordagi sisse vaadanud!!! Tõsi, natuke eksitas kiri KEBAB. Kartsime, et on mingi vene putka, aga kus sa sellega! Jumalast mõistlik koht, mille omanik Hispaaniast tulnud. Rahvust ei tea, aga vestleb inglise keeles. Võtan selle koha edaspidi oma menüüsse. Jääb teele ette, kui raamatukogus käin.

Ja kabeliaias käisime eile kõndimas. Otsisin Lutsu Pritsu hauamonumenti, aga ei leidnud. :( Kolumbaariumis keerasime kohe väravalt tagasi. See on nagu vangla. Raudväravad. Oled oma urniga väikeses kastis. Ei! Ei! Ei! Tuhk külvatagu ikka päikesepaistesse.

Pärast veel kirikukontsert. Üks noor Keila poiss - Erik Rajamäe. Võitnud juba auhindu konkurssidel. Me veel kuuleme temast! Kas ma juba olen kurtnud, et Mihkli kiriku alumise oreli pedaalid hirmsasti klõbisevad. Hakkab juba vaikselt häirima. Ülemine orel on pneumaatiline, seal ei klõbise miski. Poiss mängis täiega võimsalt. Kooki ja kohvi saime ka pärast.

Tana ujusime esimest korda meres. Nüüd ma loen raamatut ja keedan frikadellisuppi. Ootame õhtuks külalisi. Saavad ka suppi.

Elu käib nagu laeva köögis.

No comments:

Post a Comment