Thursday, June 22, 2017

Veri uksepiidal

Loomulikult ma pole kirjutanud, sest ei pääsenud internetti üldse mitte. Võimsamat pulka on vaja, aga pole veel poodi tulnud. Kedagi ma pussitanud ei ole, nagu võiks ehk pealkirja põhjal oletada.

Ühe toa põrandat võeti üles. Selleks läks vaja härga meest ja kahte sõrga. Ja haamreid. Punnlauda sa tervelt kätte ei saa, tean nüüd minagi meestega rääkida. Pealegi minu isa löödud põrandalt. Anna andeks, isa! Ajad muutuvad. Suur vannituba peab lõpuks sündima, sest lapselapsed kardavad kuivkempsu auku. Ukse paradiisi ja trepi selleni ning ühe laigulise punase vineeriga kaetud seina (oma lapsepõlveaegse) tahan ma säilitada.

Ja naelad!!! Risti-rästi laudades ning talades. Nendega võiks kõiki meid risti lüüa. Mõni tõmbas sügava kriimu käsivarde (mitte mulle). Sellest ka see veri uksepiidal. Las ta olla. Tuletab mulle meelde neid ajaloolisi päevi.

Kui tore on lõpuks taas klahvide ligi pääseda!!!

No comments:

Post a Comment