Friday, June 2, 2017

Toila ja Pühajõe

Käisime Toila Sadamasalongi avamisel. Esimest korda olin selles ruumis. Aimar tundis perenaist – Luiset. Ma nüüd siis ka, aga vaevalt, et ma ta siiski ära tunneksin, kui tänaval vastu tuleks. Mul on üldse inimeste tuvastamisega raskusi. Ealised iseärasused.

Läksime üldse seepärast, et Severjaninit loeti – Nikolai originaalis ja Lea Karolina Gryni tõlkeid. Salong on imepisike ja kuigi ma oleksin tahtnud Ingela laulmist kuulata, hirmutasid mind inimeste hulk ja mikrofonid ses mikroskoopilises ruumis.

Seega jooksime hülgehalli ja päris keskmiselt möllavat merd pildistama ning sõitsime Pikale tänavale Severjanini maja juurde. Püüdsin ta mälestuskivi ka fotole.

Siis Helistasin Olavile, et kas me tohime varem külla tulla. Tohtisime, kuigi sinna jõudes sain aru, et Grete oli just puhkama heitnud. No egas midagi, külalised majas, tuleb end püsti ajada ja kohv hakkama panna. Külalistega on alati hoolt ja muret. Ja juttu jätkus kauemaks. Meil oli kaks vestlusringi – mina ja Grete ning Aimar ja Olav. Pole midagi öelda, Gretet-Olavit on ikka kohalikud legendid ja suur rõõm on nendega lähedane olla.

Tegelikult läksime jorjenijuurikate järele. Sain veel puškiiniaid ka ja Grete lõikas mulle oma ilusaid tulpe kaasa. Mul oli natuke kahju, aga nüüd on vaasis ilus vaadata küll. Salatit sain ka sületäie. Ja ma söön selle ilusti kohusetundlikult ära. Leht lehe haaval. Täpselt seda mu organism vajab.

Ja boonusena saan veel noore äädikapuu ka, kui mu esimene abikaasa selle Vallimäe aiast välja kaevab ja mulle koju toob. Äärmselt tore, kui kõik kõiki tunnevad ja sõbrad on.

Kodus avastasin kohalikust ajalehest, et Helgi-Leili Ebrok on igavikuteed läinud... Huvitav, et me pikas vestluses kordagi Helgit ei maininud seekord.

Täna hommikul sain Tealt maksikirja. Osalesin konkursil „Betti Alveri jälgedes“. Kolmandat korda. Mulle meeldib see üritus, sest korraldajad on väga delikaatsed, peavad sind igal juhul meeles. Mul on nüüd raamat „100 silmapaistvat Eesti naist“, tänukiri, Jõgeva šokolaad ja ajaleht Vooremaa, milles minustki juttu.

Oo Jõgevamaa, mu emademaa, sa hoiad mind nii hellasti!


No comments:

Post a Comment