Thursday, June 29, 2017

Oh jumal küll!

Leidsin täna paar küpset maasikat, mille küljest oli keegi juba söönud. Ma olen ilge kadekops ja lähen vihaseks, kui mu marju võetakse. Panin linnupeletid üles - kaks valget T-särki, millele Maria kunagi maalis hirmsuured silmad ja kohutava kõvernoka. Ilusad särgid iseenesest, selliseid võiks seljas kanda. Ma ei tea, kas linnud neid küüslauguvarte varjust üldse märkavad ja karta oskavadki.

Ja siis meenus, et kuslapuumari on ju see kõige varem aiamari. Läksin põõsaid tuulama. Saingi pooltooreid. Maitses hea, kuni....

Ma ju teadsin!!! Eelmisel aastal juhtus sama värk. Kuslapuupõõsas oli linnupesa. Mina tuulasin seal nagu karu. Väike pesake paari väriseva suletu pojakesega. Õnneks jäi pesa ilusti okste vahele püsima ja mina kadusin seitsme tuule poole.

Vanaema ütles, et lind ei võta enam pesa omaks, kui inimene on peale hinganud. :(

Nüüd ma muretsen siin.

No comments:

Post a Comment