Sunday, May 14, 2017

Veel emadepäevast. Põhimõtteliselt.

Kas ma olen teile rääkinud, et mulle meeldiks, kui emadepäeval räägiksid kõik oma emadest. Mitte, et austame neid, kes parajasti emad on. Kõik naised ei ole ju emad, aga emad on kõigil - nii naistel kui ka meestel. Et see päev oleks abstraktsem. Oleks nagu kõigi päev siis.

Kord juhtus nii, et ühel emadepäeva aktusel ütles üks onu: " Nüüd jäägu kõik emad ja vanaemad istuma ja teised tõusku püsti ja laulgu "Ema südant". Ta siis üksi laulis. Minu arvates oleks pidanud ütlema: "Laulame "Ema südant" ja igaüks mõtleb oma emale." Märkate erinevust? :)

Ja nüüd kohe ma räägin iseendast emadepäeva kontekstis. Laivi ükspäev helistas ja rääkis, et luges Kristiina Ehini "Kohtumisi". Ja mida te arvate, mida Annikky kinkis? Just selle raamatu ja pudelikese - AERIN LILAC PATH.

Mul ol lilla lilleampel ja valge hortensiapott ja Merle takeetesed (on selline kirjapilt või?) ja sinine liblikas ripub akna kohal, Meeli! :) Mul on kommikarpe ja mullidega pirnimahla - mul on absoluutselt kõik olemas.

Hakkan nüüd Ehinit lugema.

No comments:

Post a Comment