Tuesday, May 30, 2017

Trillallaa ja trallallaa

Läbi selleks korraks see depressiivne episood jälle. See lühike suts. Iseenesest. Eile õhtul oli veel nutt ja hala ja lohutamatu kurbus...

Täna hoopis teine tegu. Tilgutasin sprotiõli oma saja-aastasele pitslinale - üldse ei ajanud närvi. Peas on juhtmed jälle mõneks ajaks õigesti ühendatud. Isegi veidi pohhuistlikult, pean lisama. No üsnagi, kui juba sprotiõli laudlinal ükskõikseks jätab.

Loodus on täiesti hullunud. Ma ei jõua isegi märgata, millal keegi õitseb või lehte läheb. No eks ma ole ka kole aeglane. Mul on sitaks palju tööd õues teha, aga see ka ei aja närvi. Pigem rõõmustab.

Ma lähen kohe praegu, panen kätte mingid tugevad kindad ja lõikan ära TÄIESTI KÜLMAKINDLA "Robusta" maani ärakülmunud okkalised varred. :) Igal aastal üks ja sama trall.

Seda ma ütlen: minu aias jäävad ellu vaid need, kes ise endaga hakkama saavad. Karulellake on näiteks talve jooksul kaduma saanud. :(

Meelespea õitseb kui meeletu. Eks ma ükspäev ikka pildistan midagi üles ja feissbukki riputan.

No comments:

Post a Comment