Monday, May 8, 2017

Traditsioonid on olulised

Need kannavad meid minevikust tulevikku ja aitavad püsida. Inimestena. Rahvana. Perekonnana.

Täna lappasime Jördi talu peremehe Joosep Mägi kolme naise kaasavara, milleks olid põhiliselt tugevast puuvillasest niidist heegeldatud laudlinad ja kummutikatted ning aknakardinad. Sekka omakootud peenlinasest kangast valged laia otsapitsiga käterätikud ja kohustuslikud seinavaibad, millele tikitud: "Vara üles, hilja voodi, nõnda rikkus majja toodi!"

Oli muudki. Sellist, mille otstarvet ei oska ära arvatagi. Pilutamist ja tikandit saja aasta tagant. Tollal liikusid eesti naiste näpud vahetpidamata. Nüüd ka. Ainult, et arvutiklahvidel.

Pesin aegadest koltunud kaks laudlina, mille õnnelikuks omanikuks sain, ja panin õue pesunöörile tuulduma. Ime, et need on sajandi jooksul terved püsinud. Kahtlustan, et suuremat osa pole kasutatudki. Aegade kollakas toon jäi ja see mulle meeldib. Ehk polegi need linad kunagi helevalged olnud.

Ja veel traditsioonidest...

Alati, kui ma oma armsas lahtise aknaga kemmergus istun ja mu armas mees õue peal toimetab, juhtub ikka üks ja seesama. Nii turvaline, nii jätkusuutlik traditsiooniline dialoog.

Mu nii galantne ja haritud, maailma näinud mees hõikab rahvaliku: "S..u ruttu, karu tuleb!" ja mina naeran heledalt nagu Vargamäe Krõõt.

Olen kuulnud seda lauset ka välismaalastelt kui näidet eesti keelest. Eks meie tublid kaasmaalased ole õpetanud! Jääb ilmselt ruttu meelde, kuigi pisut vigaselt. Mina tean varianti: "Sita ruta, kara tulab!"

Hoidkem traditsioone!


2 comments:

  1. Mu ema luges äsja raamatut "Jõhvi, mu arm" ja arutles, kas Joosep Mägi võiks olla tema vanalell. Täna sain Geni abil kinnitust, et see tõesti nii on, ja Jördi nimi tõi omakorda ringiga Teie juurde tagasi. Ei ema ega ammugi mina ole Joosepiga kohtunud, aga mul on väga hea meel, et senisel pelgalt nimel sugupuus on nüüd ka emotsioon juures. Aitäh!

    ReplyDelete
  2. Oh kuidas mind rõõmustab selline tagasiside! Ka mina tänan! :)

    ReplyDelete