Thursday, May 11, 2017

Taevasinised sokid

Eile see juhtus. Tegime ära mu luulekogu „Kõik on tähtis“ esitluse Jõhvi Raekojas. Saal oli rahvast täis. Kirja oli end pannud kaheksakümmend viis inimest, aga ma tean, et sellest nimekirjast on mõned puudu.

Mul on vastavaks puhuks üks Anne ja Neeme kingitud käsitööna valminud punane raamat, mis on täis meie poolt korraldatud ürituste jäädvustusi – omamoodi kultuuriajalugu.

Õhkkond oli avatud ja lahe nagu ikka. No kuulge! Meestebänd ju laulis-mängis. Ansambel AER – Aivar, Erik, Raino! Ma ei tea, et mulle maailmas üldse midagi rohkem meeldiks kui mehed kitarridega.

Kui ma kunagi isegi ei julenud unistada sellest, et keegi mind laulda võtaks, siis nüüd sai see teoks. Täna olen emotsioonidest oimetu ja voodirežiimil. Pean kuidagi nüüd väljuma sellest Suurest Paugust ja eluga edasi minema.

Ka Virve Osila oli kohal. Aitäh, sulle, lugupeetud poetess, kes sa kinkisid mulle omakootud taevasinised sokid. Virve on mind neljasilmavestluses oma mantlipärijaks nimetanud. Ma ei tea, kas tohin sellest avalikult rääkida.

Kui näitlejannad annavad edasi Liina Reimani sõrmust ja Lisl Lindau kõrvarõngaid, siis mulle on Virve Osila taevasinised sokid sama suure väärtusega. Kui ma algul arvasin, et kavatsen neid kanda, siis nüüd taipasin, et need pole jalga panemiseks, vaid järgmisele Virumaa poetessile edasi andmiseks. Kui vaid koi ei rikuks!

Ja teadmiseks neile, kes arvasid, et eilne kook, kohv ja konjak olid laual maksumaksja raha eest – ei, kulla sõbrad, kostitan teid ma ikka ise.


4 comments:

  1. This comment has been removed by the author.

    ReplyDelete
  2. Aitäh selle kõige - kohvi ja konjaki ja tordi eest!
    Aitäh selle sooja ja vahetu õhtu eest! Aitäh kitarredega meeste eest, kelle esituses see lugu punase salliga naisest kõlas ikka palju paremini, kui meie Viisiviisiku esituses :)
    Ja kõige suurem aitäh Sulle, et Sa mind ikka jätkuvalt oma luuletustega puudutad, sealt kusagilt sügavalt hingepõhjast, kohast, mille olemasolu vahel meelest läheb!

    Aga sinna punasesse raamatusse mina seekord kirja ei saanudki :( kuidagi läks nii. Seega - kui arvad, et ma sinna võiksin jäädvustatud saada, siis Sa võid mind ise oma ilusate kriksadullidega kirja panna :)

    ReplyDelete
    Replies
    1. This comment has been removed by the author.

      Delete
  3. Armas Lea! Kohe ma pühin silmist pisarad, mis sinna tekkisid sinu süül ning raiun su raamatusse! :)

    ReplyDelete