Sunday, May 14, 2017

Militaarne emadepäev

Nii armas ärkamine kell üksteist. Maja vaikne. Tean, et ülakorrusel magab Annikky. Me ei ole nii ammu temaga kahekesi olnud. Midagi pole muutunud kolmekümne aasta jooksul Laps istub ikka diivaninurgas ja loeb. Emasüda rõõmustab.

Kas Kevadtorm on alanud? Nägin kahte sõdurpoiste kolonni. Ühel autod kuuseokstega kaetud ja kuhja otsas istus automaator. Selline jõuluteemaline kolonn. Teisel kasutatud tavalist maskeerimisvõrku. Nii oleksin tahtnud lehvitada, aga ma ei hakand.

Maria parajasti helistas ja küsis, kas ma sõdurpoistele ka tagumikku hööritan. Ikka hööritan, vastasin, kui nad tagantpoolt tulevad. Ma olen ju tagant gümnaasium ja eest muusium. Täna olin isegi eest gümnaasium, sest jalas retuusid, seljas lapse kapuutsiga dressipluus ja päikeseprillid peas.

Ma pean endale pidevalt kordama, et TEGELIKULT ei ole sõda nii romantiline, kui see neid kolonne vaadates paistab.

Ilusat emadepäeva! Varsti tulevad veel kaks tüdrukut. Nägemata jääb sel korral vaid Liisbet.

No comments:

Post a Comment