Saturday, May 6, 2017

Kuulge...

Kuulge, ma lugesin seda blogi. Päris pikalt kohe. No päris huvitav oli, sest ma ei mäleta ju, mida ma kirjutanud olen. :)

Mõtted ja sõnad mudugi muudkui aga korduvad. See ongi see minu kurikuulus stiil. :)

Voodist väljuda ei viitsi. Mul pole tänaseks päevaks ühtegi ideed. Pealegi pean eilsest sibiveost taastuma. Aimar on Soome rahvaülikoolide rektoritega kusagil ja Erik täna ei tule. Täiesti tühi päev. Õnneks päike ei paista ja õnneks Maria mu blogi ei loe. Nii ei saa ta teada, et ma täna ka koera ei jaluta.

Sellest tuleks pahandus, aga mind ei huvita. Mul puudub hetkel ajus see dopamiinikogus, mis mind voodist välja tõukaks. Pean vaatama, et ehk ma kirjutan midagi. Oma järgmist raamatut nimelt.

Mu hommikud on sellised, et kodust lahkudes sosistab mu armas mees: "Maga minu eest ka..." Ma siis magan...

Olen praegu täiesti huvitu kõige suhtes. See möödub, ma tean.

No comments:

Post a Comment