Tuesday, April 4, 2017

Päikesetõus

Mida harva näed, see tundub ime. Inimesed, keda üle pika aja kohtad. Vikerkaar taevas ja päikesetõus. Mina tavaliselt seda viimast ei näe. Magan alles. Täna juhtus nii, et uni läks enne kuut. Tõusin üsna puhanuna, tõin üle õue pliidipuid, kütsin ja viisin armsale mehele kohvi voodisse.

Mu luuleraamat on trükikojas ja kätte saan selle orienteeruvalt 18. aprillil. Esitluskontsert on ilmselt 10. mail.

Raamat on imeilusa kaanekujundusedga. Päris kunstnik tegi. Kaas saab lamineeritud, et ei võtaks näpujälgi peale.

Esitlusel laulavad mehed kitarredega. Olen selle üle absoluutselt õnnelik. Ma ei teagi, mis mulle maailmas üldse rohkem meeldib kui kitarredega mehed? Ilmselt see, kui ma kaalu kaotan. :)

Aga rohkem ma ei räägi, et mitte ära sõnada.

Kui sa tahaksid mu luuleraamatut, aga ei tunne mind ja esitluse ajaks kohe kindlasti Jõhvi ei tule, siis kirjuta mulle meilile ja ma saadan sulle raamatu maksikirjaga otse postkasti. Raha eest küll. :(

anneli.lamp@mail.ee

Meiliaadress on küll arhailine, aga ta kordab mu nime, seepärast kasutan teatud olukordades. Usu mind, ma rõõmustan üliväga, kui sa mu raamatut tahad. Selles on sada luuletust, millest osa on tõlgitud soome, norra, poola, vene ja inglise keelde.

Tiraaž on väike ja poodi ei raatsi ma oma raamatuid kunagi saata.

No comments:

Post a Comment